ERMISTU JÄRV

Ermistu järv on Pärnumaa suurim ja Eestis suuruselt üheksas. Ermistu järve pikkus on 4 km ja suurim laius 1,72 km, pindala kuni 480 ha. Järve sügavus suurel osal akvatooriumist ei ületa 0,5-1,2 m (suurim 3,6 m veeseisul). Ermistu kuulub kalarohkete järvede hulka. Latikad ja linaskid on siin Eesti ühed parimad. Haruldased pole ka 10-12 kg haugid. Tavalised on ahven, koger, särg, roosärg ja nurg. Ermistu järve läänekaldale jäävad sood, mis on tekkinud laguuni kinni kasvamisel. Ermistu soos leidub siirdesoometsa, rabamännikut ja järve lähistel roostikku.

ERMISTUS VÕID KOHATA

Linnustik on meil liigirikas. Võid kohata järgmiseid linde: hallhani, sookurg, jõgitiir, sinikael- ja piilpart, tuttvart, jää– ja rohukoskel, kühmnokk-luik, kõrkja– ja rästas-roolind ning rootsiitsitaja.

Järve asustavast loomastikust tuleks mainida saarmat ja ameerika naaritsat, viimastel aastatel tegutsevad järve lõunakaldal koprad.

ERMISTU RAVIMUDA

Ermistu järvemuda on 100% naturaalne, ökoloogiliselt puhas ja kõrge bioloogilise aktiivsusega. Mudakihi paksus on järvel keskeltläbi 2-3 meetrit, maksimaalselt 4,6 meetrit. Selles on rikkalikult mikroelemente, orgaanilisi happeid ja teisi bioaktiivseid aineid.

Muda saab kasutada näiteks väetisena, sapropeelväetis tõstab teraviljade, köögi- ja juurviljade saagikust märkimisväärselt.

Kosmeetilistes protseduurides:
– Avab ja puhastab nahapoore, eemaldab surnud naharakke
– Elustab ja taastab nahka, pidurdades naha vananemist
– Niisutab kuiva ja õrna näonahka

Soovitused saunaprotseduuriks:
– Pärast leili võtmist kantakse mudamask õhukese kihina soovitud kehapiirkonnale
– Protseduur viiakse läbi kuni 60° kuumuses kuni 20 minutit sõltuvalt enesetundest
– Saunaõhk peab olema niiske
– Nahk puhastatakse sooja veega

Jälgi meid sotsiaalmeedias:

Kasulikud lingid kalamehele

Siit leiad, milline on parasjagu ilm Tõstamaal: Ilm Tõstamaal Kalastusloa kohta leiad infot siit: Kalastusinfo Mis on kalastuskaart ja kust seda saab: Kalastuskaart Kalade alammõõdud ja püügikeeluajad  § 53. Püügikeelud kalaliikide kaupa (1) Keelatud on püüda: 1) jõgedes jõesilmu – 1. märtsist … Read More

Featured Post