Järvemuda

Ravimuda

JÄRVEMUDA varud on Ermistu järve peamiseks rikkuseks. Need on hiiglaslikud ja mis peaasi – neid on võimalik tervise ravimiseks rakendada.  Mudakihi paksus on järve lõunaosas keskeltläbi kaks meetrit, kuid edelasopis on kohti, kus muda arvatakse olevat kuni 12 meetrit. Järvemuda ehk sapropeeli leidub paljudes järvedes, millest Ermistu erineb eeskätt oma suure mahu poolest. Tööstuslikult tootes jätkuks muda sadadeks aastateks. Muda struktuur on ühtlane kogu lasundi ulatuses ja kuna sissevool järve peaaegu et puudub, on järv ja seal olev muda väga puhtad. Muda on Ermistu järve kõige hinnalisem osa. Selles on rikkalikult mikroelemente, orgaanilisi happeid ja teisi bioaktiivseid aineid. Samas puudub seal patogeenne mikrofloora ning keemiline ja radioaktiivne reostatus. Pärnu kurortoloogia ja taastusravi instituut viis läbi vajalikud uuringud ja 1995. aastal tunnistati Ermistu veepeegli all varjav ollus ravimudaks.

Ravimuda saunas

Ravimudaga saunaprotseduur tugevdab organismi vastupanuvõimet, stimuleerides immuunsüsteemi ja rakkude elutegevust. Tasakaalustab naha bioloogilisi protsesse, noorendab nahka ja hoiab selle niiskustaset. Leevendab liigeste- ja lihasevalusid. Üldised soovitused saunaprotseduuriks:

  • Kasulik on juua enne mudaprotseduuri vett rohkem kui tavaliselt.
  • Ravimuda saunas kasutades ei ole vaja muda eelnevalt soojendada.
  • Muda kanda koheselt nahale kui esimene leil on võetud (väga õhuke kiht).
  • Keha eelnevalt kuivatada pole vaja.
  • Kuivale ja/või veidi kuivatatud nahale on muda kanda raskem, kiht tuleb paksem, kipub kuivama ning seda kulub kordi rohkem kui tegelikult üheks korraks saunas vajame.

Inimkeha reaktsioon ravimuda protseduurile on erinev, üldjuhul võib täheldada tavalisest tugevamat higistamist. Protseduuri ajal ja vahetult pärast seda võib tunda rammestust ja loidust, mõne aja möödudes aga energia juurdevoolu. Lähtuda tuleks enesetundest!

Lapsed järvemudas