Ermistu järv

Ermistu järve on kutsutud rahvasuus nii Tõstamaa-, Hermes -, Härmesi -, Ermistu- kui ka Mõisajärveks. Ermistu järv on Pärnumaa suurim ja Eestis suuruselt üheksas.

Ermistu järv asub Pärnumaal Tõstamaa vallas, 2 km Tõstamaa alevist põhja pool, selle pikkus on 4 km, suurim laius 1,72 km ja pindala kuni 480 ha. Järve  suurim sügavus 2,9 m, keskmine sügavus 1,3 m. Järve põhja katab viie meetri paksune järvemudakiht. Vesi on kollane, keskmise läbipaistvusega. Järve edelaosas esineb rohkesti ujuvaid saari. Idakaldal on nõrk murrutus, kus pealispind on ära uhutud ning on näha liivast aluspinda ja rändkive. Maastikku iseloomustab puutumata loodus, hõre asustatus, vaikus ja rahu.

Ermistu järve ajalugu on huvitav. Sellega saad tutvuda järgevast ajalehe väljavõttest:

ermistu_artikkel

Ermistu kuulub kalarohkete järvede hulka. Latikad ja linaskid on siin Eesti ühed parimad, haruldased pole 10 – 12 kg haugid, tavalised on ahven, koger, särg, roosärg ja nurg. Sissetoodud kalaliikidest on järves kohanenud angerjas ja karpkala.

Linnustik on liigirikas. Esinevad hallhani, sookurg, jõgitiir, sinikael- ja piilpart, tuttvart, jää- ja rohukoskel, kühmnokk-luik (mõnel aastal kuni 5 pesitsevat paari), kõrkja- ja räästas-roolind ning rootsiitsitaja.

Järve asustavast loomastikust tuleks mainida saarmat ja ameerika naaritsat, viimastel aastatel tegutsevad järve lõunakaldal koprad.

Ermistu järve läänekaldale jäävad  sood, mis on tekkinud laguuni kinnikasvamisel. Ermistu soos leidub siirdesoometsa, rabamännikut ja järve lähistel roostikku.

Järvel on suur tähtsus tema muda tõttu. Ermistu järvemuda on tunnistatud ravimudaks, mida kasutavad mitmed raviasutused.


Ava kaart suuremalt